Mets ja rannaniit on olnud aegade algusest meie pärusmaa, toidupärand ja elurikkus. Justkui lõputu sahver, täis unikaalseid maisteid ja toorainet. Lilled ning rohelised taimed metsateel või rannas on palju rohkem kui lihtsalt ilusad taimed. See on väärtus ja maistev toit, mida hoolega hoida. Aga ka meie rannaniite hooldavad loomad ja ulukid on osa meie igapäevast. Meil on ütlemine “et kui midagi tahad saada, tuleb enne anda”. On see siis mets või meri, aiamaa või hoopis inimesed. Hoitud, armastatud ja tasakaalus.

 Ja me armastame seda hoolega hoitud elu siin rannakülades ning võimalust teha argipäevast tähendusrikaste hetkedega rituaal.

Kevad

Kevad saabub alati tasahilju. Tasahilju on päevades aina rohkem päikest ja värve, sulava maa lõhnu ja ootusärevust. Kevade kulgedes muutuvad meie toidud kergemateks ja värskemateks, just nii, kuidas loodus annab. Aprilli keskel saabud räimepüügiaeg ja siis korraga on suur kevad kõikjal. Terve ilm laulab ja õitseb. Meil on ootamatult palju energiat ja korraga nii palju teha. Hoiame aknad lahti ka öösel, et kevadhääled saaks tuppa. Ja me ise õhetame. Küll päikesest ja kevadtuultest, küll peenramaal askeldamisest ja kevadisest loojangust, tuulutame ja koristme ning kindluse mõttes kontrollime, kus asuvad ujumisriided. Kevad, nagu see kõik oleks esimest korda.

Rannatee umbrohupesto

Rannatee pakatab supertoitudest. Siin kasvab lõputu hulk toiduks ja raviks sobivaid taimi, mida on juba aastatuhandeid kasutatud. Taimed on nii meie toit kui ka meie toidu toit. Umrohupestot leiab Kosmonautika restorani toitudest Häädemeestel, Kihnu gurmee toitudest Kihnus ja Vaha Kooli kohvikust Lindil. Taluturu poodides ona ga aastaringi müügil OÜ Kosmosepoiste UMROHUPESTO.

Evari Tsetsin, Kosmosepoiss

Rannatee kevadine umbrohu pesto

500ml kevadist umbrohtu – noore koirohu (puju) kasvusid, jänesekapsast, metslauku, nurmenuku lehti, naati, salukõdrikut, võilillelehti, metsvaarika võrseid

õli

juustu

soola

omal valikud seemneid,

1 tl sidrunit

Puhasta metsataimed võimalikest putukatest ja prahist. Peenesta mikseriga kõik taimed. Peenesta käsitsi seemned ja juust. Lisa need mikserdatud taimedele ja sega. Lisa õli niipalju, et segu oleks pealt õliga kaetud. Lisa maitse järgi soola ja sidruni mahl. Sega.

Kala

Kala ja kalasaagi teemaga algavad ja lõpevad pea kõik meie meeste vestlused rannakülades. Kas kala on ja mis ilm teeb. Kogu aastaring käib kala järgi. Uus kalapüügi hooaeg algab kevadel räimepüügiga, sekka kohati ka meritinti ning kestab siis sõltuvalt ilmast ja kogustest mai lõpuni või juuni keskpaigani. Tuulehaugi saab ka kevadel koos räimega. Siis on nii, et kogu kodune majapidamine on räime helkivaid soomuseid täis, magamisasemest rääkimata. Edasi saab ahvenat, vimba, säinast ja juuni algusest ka lesta. Angerjat saab ka. Ahvenat nimetb Käthlin Palu Kihnust Kihnu kodukalaks, mis toob tõsise kaluri lauale põhilise leiva. Suve keskpaigas hakkab saabuma lesta, millega on eestalstel samuti eriline seos. 15. juulist alates saab püüda ka koha. Ja ilus ilm suvel tähendab aga rannakülades ikka seda, et õhtupoole saab suitsukala

Sügisel tuleb uuesti räimepüük. Sügisene räim on rasvane ja Kihnu kalurite sõnutsi on see kõikse parem kala. Talvepoole jäävad püügikogused väiksemaks. Sügistormid ei lase merele ja jäätuma hakkavale merele ei saa ka minna. Kui meri on jääs, püütakse jää alt. Talv on veidi ka hingetõmbeaeg ja uue hooaja planeerimine. Uue räimepüügi meeskonna koosseis pannakse ka talvel paika, kui see juhtumisi peaks vajalik olema.

Koos kalapüügiga käib ka kala väärindame. Väiketootmised töötlevad iga päev kohalike kalurite saaki ja igast kalast toodetakse midagi. Värske kala müük ei ole sugugi ainuke võimalus. Hoidistatud, suitsetatud, soolatud, kuivatatud ja külmutatud kala on viisid, kuidas kalasaaki säilitada. Praed ja supid, äkised ja konservid on aastaringi meil menüüs. Ja kui head on kõik need hoole ja armastusega tehtud tooteid.