Kuidas sünnivad marjaveinid
Romantilisel Rannateel on neli veinimaja, kes väärindavad hoole ja armastusega Eesti marju ja teevad veine, mis sobivad nii meie toitude juurde kui niisama nautimiseks.
Rannatee marjaveinid on hoopis teistsugused kui klassika- lised viinamarjaveinid, nii tehnoloogialt kui maitselt. Meil kasvavad marjad on viinamarjadest üldjuhul kaks kuni kolm korda happelisemad ja madalama suhkrusisaldusega. Just see asjaolu teeb ka veini valmistamise mõnevõrra erinevaks. Et saada mõistliku happesusega veini, on vaja mahla hapet vähendada. Seega lisatakse üldjuhul enne kääritamist vett, mida viinamarjaveini valmistamisel pole vaja teha või on hoopis lubamatu. Et mahla mitte liialt lahjendada ja maitsed ikka kõik veini sisse jääksid, on marjaveine tehes tihti tulemuseks happelisemad ja kergema struktuuriga veinid. Ka ei saa marjaveinidele soovitud kangust ilma suhkrut lisamata. Meie marjades lihtsalt pole piisavalt suhkruid, üks- kõik kui ilus ja päikseline suvi ka ei oleks. Viinamarjaveinide puhul enamasti hilisemat magustamist ei toimu, magusad veinid saadakse erinevaid tehnoloogiaid kasutades, kas siis marjade kuivatamise, külmutamise või viinamarjadele sobiva hallituse abil. Marjaveinide puhul on aga happe tasakaalustamiseks ja marjasuse esile toomiseks vaja vein hilisemalt magustada. Liiga kuivaks jäänud marjaveinis võib marjasus kaduma minna ja domineerima jäävad liiga kõrged happed.
Marjaveinidel puudub reeglistik hilisema suhkrusisalduse ja hapete omavahelise suhte kohta. Seega võttes aluseks Euroopa liidus kehtivad reeglid veinis sisalduva suhkru kohta, võib magusaklass marjaveinide puhul saada eksitavaks. Näiteks viinamarjaveinide jaoks kehtiva EU reeglistiku järgi suhkru sisalduselt poolmagus marjavein võib maitsta üsna mõnusalt joodava joogina ja pigem poolkuivana, kuna enamik lisatud suhkrust tasakaalustab veini hapet. Seega võiks marjaveine toiduga sobitama asudes silmas pidada, et Eesti marjaveinid on oma olemuselt pigem happeli- semad, kergemad ja marjasemad.
