Kõige isiklikum vaikus Rannateel.

Liikumise vaikus ja vaikus liikumises, meeleolu vaikus, kohalolu vaikus, olemise vaikus.

Vaikuse maitse ja nauding vaikusest.

Sõnadeta ilu.


Meie vaikuseheliloojaks kutsutud Arvo Pärt on öelnud: “Enne kui keegi midagi ütleb, peaks ta võib-olla mitte midagit ütlema. Minu muusika on ikka esile kerkinud peale seda, kui olen kaua vaikinud, vaikinud sõna otseses mõttes. Ideaalselt võttes on paus midagi püha. Vaikus tähendab mulle seda “mittemidagit”, millest jumal lõi maailma. Vaikus on täiuslikum kui muusika ise, kuna sisaldab kõikvõimalikku. 1976. aastast alates olen püüdnud vaikust helidesse valada. (Vaitmaa 1988)

Mäealused nr.72


Kui vaikus kõneleb ehk sõnadeta ilu meie ümber.

Üksnes vaikuses, mis kõnetab, kasvab meie avatus maailmale ja iseendaks olemine. Kes teab veel seda aega, kui kodudes peeti videvikuaega. Kui tuli tehti pliidi alla ja istuti vaikuses. Hämaras, ilma ühegi tuleta. Ainult pliidi all praksuv tuli ja õuest kostev tuul ning vihm olid saatjateks. Vanad eestlased teadsid, et vaikuses on vägi ja vaikuses on tuleviku algus. Mida suurem on vaikus, seda suurem on vägi. Vaikus andis puhkuse ja kasvamise uude aega. See on enese eest hoolitsemine.

Rannatee vaikus on igas aastaajas,merel, metsas ja rannaniidul.

Suvel on vaikus küll aimatav, aga ka siis võib peale suvepäeva leitsakut tuulevaiksel suveõht kuulata looduse vaikust. Justnagu oleks terve loodus suvekuumast väsinud ja võtnud puhkepausi loojanguga saabuvas jaheduses. Peegelsiledat merd ja vaikust lõhestab siis ainult mõni üksik merelind. Aga ka suvised päiksetõusud ja loojangud on vaikuse päralt. Rabamaastike vaatetornis magamiskotiga ööbides, pikali tähti vaadates ja mitte midagi tehes, õpib kõrv kuulama. Algul on üks suur sumin, siis tulevad kaugemad ja lähemad üksikuid helid, hiljem rütmid ja lõpuks moodustab see rabavaikus muusika.

Sügisel ootame, et saaks minna metsa. Vaikust kuulama. Iseennast kuulama. Vali ja hääleka suve järel ootame me metsade vaikust väga. Aga sügisel saabub vaikus kõikjale. Linnud on ära läinud, lehed on langenud. Ka rannaniidud on vaikseks jäänud. Käime Varbla sadama muulil merevaikust kuulamas. Oktoobrikuu udu sees ei kuule midagi. Vaikust lõhestab ainult pasknääride kile kisa talvevarude peitmisel.

Talvevaikus on samuti eriline. On kahte sorti vaikust, mida talvel kuulata. 

Pane alustuseks silmad kinni. Ja otsi hääli enda ümber.

Müra me igapäevase elu taustal on aga muutunud nii valjuks ja katkematuks, et kui tekib vaiksem hetk, siis muutub inimene ärevaks. Me ei suuda selles müras meelde jätta olulisi asju, me ei saa ühendust oma ideedega ega kuule oma südame häält. Vaikus on igal pool meie ümber.  Lihtsalt ole ja kuula. Jäta kõik välised segajad maha ja mine ning leia ennast vaikuses

Sügisene videvikuaeg on kõige parem aeg kuulata vaikust, unistada ja kasvada

Suutlikkus vaikides kuulata ja kuulda, näha ja nautida tähistab avatud olekut.

Millal sa viimati kinkisid endale tühjuse, et olla iseendaga ja kuulata vaikust.

Millal sa viimati kinkisid endale tühjuse, et olla iseendaga ja kuulata vaikust.