Rannarahvas on läbi aegade alustanud päeva merele ja loodusesse vaadates, küsides justkui eesootava päeva kohta selgitust. Hinganud sügavalt sisse, jälginud oma mõtete teekonda ja sättinud uut päeva läbi väikeste märkamiste. Ja nii igal järgneval hetkel ja päeval.
Me oleme ellujäämise tagamiseks evulutsiooniliselt häälestatud märkama rohkem ohte ja negatiivset. Mistõttu me ka reageerime neile rohkem. On ülioluline õppida märkama väikeseid rõõmuhetki, mida päeva peale kokku koguda. Tunda tänutunnet võimaluste eest elada siin kaunil maal.
Armasta ennast, andesta endale ja võta aega. Looduskeskkond ja rännakud selle keskel on selleks ideaalne paik. Kuulata hommiku rütmi ja lasta valgusel särada. Kuulata linnulaulu, tuulekohinat, merelt kostvaid hääli, tunnetada päikese või vihma puudutust. Iga heli on ainukordne, iga lõhn on ainukordne.