Kust on sõbrapäeva traditsioon alguse saanud?

Katoliku kirik tunnustab vähemalt kolme erinevat Valentini, kes surid 14. veebruaril märtrisurma, kaks neist 3. sajandil. Levinuim on valentinipäeva seostamine Rooma kristliku preestriga, kes laulatas salaja sõdureid, eirates keiser Claudius II käsku. Legendi järgi saatnud ta enne hukkamist 14. veebruaril 270. aastal armsamale kirja allkirjaga “Sinu Valentin”. Tänini kasutatakse seda väljendit valentinikaartidel. 496. aastal nimetas paavst Gelasius 14. veebruari valentinipäevaks ja Valentini armastajate patrooniks. 1969. aastal jättis paavst Paulus VI aga päeva uuesti kalendrist välja.

On veel üks ilus väide, et Valentinipäev  tuleneb paganlikust viljakuspühast, mida peeti abielu ja naiste jumalanna Juno auks 14. veebruaril. Festivali ajal oli naistel tavaks kirjutada armastuskirju ja visata neid urni. Sealt tõmbasid neid loosina välja mehed ja asusid kirjutajat jälitama. Selline loosiga valentinide valimine kestis 18. sajandini.

Aga ka täna on meil kombeks kirjutada just 14. veebruaril sõpradele kirju, teha mõni väike kingitus ning tähistada seda päeva koos lähimate sõradega.

4-käiguline õhtusöök restoranis “Võrgukuur”

Sõbrapäevapidu Tõstamaal “Baar Väljas”

Romantiline õhtusöök Varblas restoran “Groot”

Sõbrapäeva tähistamine Kihnus “Sõbrapäev Metsamaal”

“Sõbrapäeva hõnguline pühapäev” Lindi Vana Kooli õuel”

“Sõbrapäeva disko”  Tihemetsas

“Sõbrapäevaks Kihnu” Uibo talus talvine majtus

“Makronide õpituba” Häädemeestel Martade juures

Sõbrapäeva kingitused sooduskoodiga “PUU disain”

Sõbrapäeva kingitused sooduskoodiga “MAMM & FRUKT” 

Jaga seda lugu, vali sobiv kanal