{"id":102171,"date":"2023-01-10T15:27:27","date_gmt":"2023-01-10T15:27:27","guid":{"rendered":"https:\/\/rannatee.ee\/rannatee-maitsed-2\/"},"modified":"2024-04-02T07:03:47","modified_gmt":"2024-04-02T07:03:47","slug":"rannatee-maitsed-2","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/rannatee.ee\/en\/rannatee-maitsed-2\/","title":{"rendered":"Rannatee maitsed"},"content":{"rendered":"

<\/div><\/div><\/div><\/div>

#foodromance<\/h1>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

Mets ja rannaniit on olnud aegade algusest meie p\u00e4rusmaa, toidup\u00e4rand ja elurikkus. Justkui l\u00f5putu sahver, t\u00e4is unikaalseid maisteid ja toorainet. Lilled ning rohelised taimed metsateel v\u00f5i rannas on palju rohkem kui lihtsalt ilusad taimed. See\u00a0on v\u00e4\u00e4rtus ja maistev toit, mida hoolega hoida. Aga ka meie rannaniite hooldavad loomad ja ulukid on osa meie igap\u00e4evasest toidumen\u00fc\u00fcst. Meil on \u00fctlemine “et kui midagi tahad saada, tuleb enne anda”<\/strong>. On see siis mets v\u00f5i meri, aiamaa v\u00f5i hoopis inimesed. Hoitud, armastatud ja tasakaalus.\u00a0\u00a0Ja me armastame seda hoolega hoitud elu siin rannak\u00fclades ning v\u00f5imalust teha argip\u00e4evast t\u00e4hendusrikaste hetkedega rituaal.<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

Kevad<\/span><\/h2>\n<\/div>
\n
\n
\n

Kevad saabub alati tasahilju. Tasahilju on p\u00e4evades aina rohkem p\u00e4ikest ja v\u00e4rve, sulava maa l\u00f5hnu ja ootus\u00e4revust. Ootame nii kannatamatult esimesi, vitamiinidest pakatavaid naate, kuusevo\u0303rseid ja no\u0303geseid. Ja kui siis lo\u0303puks saabub ra\u0308imepu\u0308u\u0308gihooaeg, enamasti aprilli alguses, on suur kevadpidu ka\u0308es. Toidud muutuvad kergemaks ja va\u0308rskemaks.\u00a0Rannatee pakatab supertoitudest. Siin kasvab l\u00f5putu hulk toiduks ja raviks sobivaid taimi, mida on juba aastatuhandeid kasutatud. Taimed on nii meie toit kui ka meie toidu toit.\u00a0<\/span>Seesama kevad, mida oleme la\u0308bematult oodanud, on nu\u0308u\u0308d korraga ko\u0303ikjal.<\/span><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

Rannatee kevadine umbrohupesto<\/strong><\/h4>\n

Evari Tsetsin, Kosmosepoiss<\/em><\/p>\n

    \n
  • 500ml kevadist umbrohtu \u2013 noore puju kasvusid, j\u00e4nesekapsast, metslauku, nurmenuku lehti, naati, saluk\u00f5drikut, v\u00f5ilillelehti, metsvaarika v\u00f5rseid<\/li>\n
  • \u00f5li<\/li>\n
  • juustu<\/li>\n
  • soola<\/li>\n
  • omal valikud seemneid,<\/li>\n
  • 1 tl sidrunit<\/li>\n<\/ul>\n

    Puhasta metsataimed v\u00f5imalikest putukatest ja prahist. Peenesta mikseriga k\u00f5ik taimed. Peenesta k\u00e4sitsi seemned ja juust. Lisa need mikserdatud taimedele ja sega. Lisa \u00f5li niipalju, et segu oleks pealt \u00f5liga kaetud. Lisa maitse j\u00e4rgi soola ja sidruni mahl. Sega.<\/p>\n<\/div><\/div><\/div>

    <\/span><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

    Marineeritud v\u00f5ilillenutid<\/strong><\/h4>\n

    Anneli Koppel, Vana kooli kohvik Lindil\u00a0<\/em><\/p>\n

      \n
    • 1l noori ja kinniseid v\u00f5ilillenutte<\/li>\n
    • 0,5 l vett<\/li>\n
    • 50 gr suhkrut<\/li>\n
    • 25 gr soola<\/li>\n
    • 1 spl s\u00f6\u00f6gi\u00e4\u00e4dikat<\/li>\n
    • maitse j\u00e4rgi musta pipart<\/li>\n<\/ul>\n

      V\u00f5ilillenutid ehk v\u00f5ilille \u00f5ienupud korjatakse kevadel kui on v\u00f5ilillel \u00f5itsemiseaeg. Nutid peavad olema noored ja v\u00e4ga kinnised. Muidu v\u00f5ib juhtuda, et l\u00f6\u00f6vad kuumutamisel lahti.\u00a0Pese nutid, kuivata ja j\u00e4ta tahenema. Marinaadi jaoks pane vesi keema ja kuumuta keemiseni. Lisa maitseained ning lase korrasks keema. Seej\u00e4rel lisa v\u00f5ilillenutid. Lase uuesti keema ja kaaneta puhastesse steriliseeritud purkidesse. Lase k\u00fclmkapis m\u00f5ned p\u00e4evad seista. Sobivad kasutada pasteediga, salatites, lihaga ja kalaga. Soojade ja k\u00fclmade roogade k\u00f5rvale.<\/p>\n<\/div><\/div><\/div>

      <\/span><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

      Kala<\/strong><\/span><\/h2>\n<\/div>

      Rannak\u00fclade aastaring k\u00e4ib kalade j\u00e4rgi. Uus kalap\u00fc\u00fcgi hooaeg algab kevadel r\u00e4imep\u00fc\u00fcgiga, sekka kohati ka meritinti ning tuulehaugi ja kestab siis s\u00f5ltuvalt ilmast ja kogustest mai l\u00f5puni v\u00f5i juuni keskpaigani. Siis on nii, et kogu majapidamine on r\u00e4ime helkivaid soomuseid t\u00e4is, magamisasemest r\u00e4\u00e4kimata. Edasi saab ahvenat, vimba, s\u00e4inast ja juuni algusest ka lesta. Aegajalt saab ka angerjat. Ahvenat nimetb K\u00e4thlin Palu Kihnust Kihnu kodukalaks, mis toob t\u00f5sise kaluri lauale p\u00f5hilise leiva. 15. juulist alates saab p\u00fc\u00fcda ka koha, mis on siinkandis koos ahvenaga ja r\u00e4imega p\u00f5hiline kala. Ja ilus ilm suvel t\u00e4hendab aga rannak\u00fclades ikka seda, et \u00f5htupoole saab suitsukala.<\/p>\n

      S\u00fcgisel tuleb uuesti r\u00e4imep\u00fc\u00fck. S\u00fcgisene r\u00e4im on rasvane ja Kihnu kalurite s\u00f5nutsi on see k\u00f5ikse parem kala. Talvepoole j\u00e4\u00e4vad p\u00fc\u00fcgikogused v\u00e4iksemaks. S\u00fcgistormid ei lase merele ja j\u00e4\u00e4tuma hakkavale merele ei saa ka minna. Kui meri on j\u00e4\u00e4s, p\u00fc\u00fctakse j\u00e4\u00e4 alt.\u00a0Talv on veidi ka hinget\u00f5mbeaeg ja uue hooaja planeerimine. Uue r\u00e4imep\u00fc\u00fcgi meeskonna koosseis pannakse ka talvel paika, kui see juhtumisi peaks vajalik olema.<\/p>\n

      Koos kalap\u00fc\u00fcgiga k\u00e4ib ka kala v\u00e4\u00e4rindame. V\u00e4iketootmised t\u00f6\u00f6tlevad iga p\u00e4ev kohalike kalurite saaki ja igast kalast toodetakse midagi. V\u00e4rske kala m\u00fc\u00fck ei ole sugugi ainuke v\u00f5imalus. Hoidistatud, suitsetatud, soolatud, kuivatatud ja k\u00fclmutatud kala on viisid, kuidas kalasaaki s\u00e4ilitada. Praed ja supid, \u00e4kised ja konservid on aastaringi meil men\u00fc\u00fcs. Ja kui head on k\u00f5ik need hoole ja armastusega tehtud tooteid.<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

      \u00c4kine<\/strong><\/h4>\n
      \n
      \n
      \n

      Romantilise Rannatee rannaku\u0308lade olemise alustalaks on a\u0308kine. U\u0308htaegu peen ja robustne, lihtne ja ta\u0308iuslik, on a\u0308kine kogu rannarahva hing ja maitsed. Miski ei maitse paremini kui need a\u0308sja pu\u0308u\u0308tud ja soolaga la\u0308bi klopitud va\u0308rske kala tu\u0308kid!<\/p>\n

      Kiirsoolakala va\u0308rskest kalast on olnud rannakaluritel ajast aega nii elupa\u0308a\u0308stja merel kui ka parim, mida va\u0308rskest kalast teha. Ikka vo\u0303eti merele sool kaasa, parematel pa\u0308evadel ka leib ning tehti a\u0308kist a\u0308sja pu\u0308u\u0308tud kalast. Natuke soola ja natuke kloppimist, va\u0308rske mereo\u0303hk ja tu\u0308hi ko\u0303ht ning kohalik gurmeetoit oligi valmis. Ja seda sai teha alati, kui oli va\u0308rsket kala.<\/p>\n

      A\u0308kine pole mo\u0303eldud pikalt seismiseks.<\/strong> See tuleb kiiresti valmis teha ja kohe a\u0308ra su\u0308u\u0308a. Merel maitsestati ainult soolaga, Enamasti on kalurid kasutanud merel a\u0308kiseks ra\u0308ime, siiga, sa\u0308inast ja vimba. Tehti ka lo\u0303hest, kui seda saada oli. Ra\u0308imel vo\u0303eti va\u0308lja sisikond, natuke soola peale, raputati veidi ning ra\u0308im oligi so\u0308o\u0308miseks valmis. Suuremad kalad puhastati ja tu\u0308keldati, segati\u00a0soolaga, klopiti ja so\u0308o\u0308di. A\u0308kise saladus on heas va\u0308rskes kalas.<\/strong><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div>

      <\/span><\/div>
      \n
      \n
      \n

      Rannakaluri \u00e4kine<\/strong><\/h4>\n
        \n
      • va\u0308rsket kala (ra\u0308ime, siiga, sa\u0308inast, vimba)<\/li>\n
      • soola<\/li>\n
      • Vo\u0303ib lisada: \u203a musta pipart \u203a sutsu suhkrut \u203a sibulat \u203a hakitud tilli<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

        Ahvenamarja v\u00f5ie<\/strong><\/h4>\n

        Haidi V\u00e4ljas, Kapteni talu<\/em><\/p>\n

        \n
        \n
        \n
          \n
        • 0,5 kg ahvenamarja<\/li>\n
        • 1 keskmine sibul<\/li>\n
        • o\u0303li ja vo\u0303id<\/li>\n
        • soola ja sidrunipipart<\/li>\n
        • hapukoort<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n
          \n
          \n
          \n
          \n
          \n
          \n

          Eemalda ahvenamari kilest kas na\u0308ppude vo\u0303i hakklihamasinaga, viimasel juhul ja\u0308a\u0308vad kelmed masinasse. Haki sibul ha\u0308sti peeneks ja prae pannil o\u0303li-vo\u0303i segus. Lisa ahvenamari ja prae kuumal pannil pidevalt segades, kuni mari muutub valgeks ja so\u0303merjaks. Lase jahtuda, maitsesta soola ja sidrunipipraga. Lisa veidi hapukoort ja majoneesi. Serveeri rukkileivakoorikul. Kaunista marineeritud punase sibulaga.<\/p>\n

          V\u00f5ib kasutada ka k\u00fclmutatud ahvenamarja.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div>

          <\/span><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

          Suvi<\/span><\/h2>\n<\/div>
          \n
          \n
          \n

          Suvel me oleme ja laseme olla, ilma ootuste ja reegliteta. Mo\u0303nel pa\u0308eval aeg lihtsalt seisab. Suvi on aeg olla po\u0303nevil va\u0308ikestest asjadest, avastada uusi kohti ja maitseid ning nautida po\u0303hjamaist lu\u0308hikest palavust. Olla o\u0308o\u0308 la\u0308bi u\u0308leval ja ka\u0308ia alasti ujumas, kuulata ritsikaid ja eksida kadakate vahele, tunnetada elu ja olla liikumises, teadmata oma teed. Me korraldame ja organiseerime, jagame ja naudime. Grillime ja ku\u0308psetame, ootame maasikaid ja esimest va\u0308rsket kartulit. Ja mett. Lapsed jooksevad omapa\u0308i, ka\u0308ime so\u0303pradel ku\u0308las ja oleme o\u0303nnelikud. Suvi on meie aeg u\u0308hendada kohalikud maitsed, omana\u0308olisus ja vabadus. Nii vo\u0303ib ku\u0308lastaja leida end po\u0303nevatest, vahel ka salajastest kohtadest, kus nautida maailma paremaid helisid, maitseid, sooja merevett, o\u0303o\u0303tsuda vaikuses ja lasta kasvada ro\u0303o\u0303mul.<\/p>\n

          \n
          \n
          \n

          Romantilise Rannatee suvised maitseid vo\u0303ib suvi la\u0308bi leida kodukohvikute pa\u0308evadelt, laatadelt ja turgudelt. Restoranide menu\u0308u\u0308desse ilmuvad road kalamehe hommikusest saagist. Va\u0308rske kala grillil ja suitsuahjus, hoolega kasvatatud ko\u0308o\u0308givili ja suvine metsaroheline on meie laual just nii, nagu loodus annab ja hing ihkab.\u00a0Meie restoranid ja va\u0308iketootjad, kohvikud ja koduko\u0308o\u0308gid, turismitalud ja kogukonnad annavad endast parima, et need
          \nimelised ja va\u0308ekad suvised hetked hoiaksid meid koos terve
          \npika talve.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

          N\u00f5gese-rabarberi j\u00e4\u00e4tis<\/strong><\/h4>\n

          Elly Karjam, Kihnu Kaubamaja<\/em><\/p>\n

          \n
          \n
          \n
          \n
          \n
          \n
            \n
          • peota\u0308is rabarberit<\/li>\n
          • peota\u0308is no\u0303geselehti<\/li>\n
          • 3 klaasi koort<\/li>\n
          • 1 klaas kondenspiima
            \n3 sl viina<\/li>\n<\/ul>\n

            Too aiast peota\u0308is rabarberit, tu\u0308kelda ja hoia\u00a0viis minutit kuumas vees. Lase jahtuda. Siis\u00a0korja peota\u0308is noori no\u0303geselehti, pane blenderisse keedetud ning jahtunud rabarberitu\u0308kid\u00a0ja toored no\u0303geselehed ja pu\u0308reesta, kuni saad\u00a0vedela pu\u0308ree. Siis vo\u0303ta 1 klaas pu\u0308reed, sega\u00a0koore, kondenspiima ja viinaga, vahusta segu\u00a0a\u0308ra ja pane plastkausis su\u0308gavku\u0308lma. Ja\u0308a\u0308tisemasinat ei ole vaja. Serveeri so\u0308o\u0308davate o\u0303itega.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div>

            <\/span><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

            S\u00fcgis<\/span><\/h2>\n<\/div>
            \n
            \n
            \n
            \n

            Su\u0308gisel on meie metsad ku\u0308llust ta\u0308is. Vihma sajab, seened ja marjad kasvavad ning enamik meie jutte keerleb selle u\u0308mber, kes kui palju seeni sai ja milliseid hoidiseid veel teha. Me vahetame suvised rannara\u0308nnakud rabamatkade vastu, sest jo\u0303hvikad ootavad korjamist. Aedades valmivad ko\u0308o\u0308giviljad ja kalurid pu\u0308u\u0308avad taas ra\u0308ime. Peale r\u00e4ndlindude \u00e4ra lendamist \u00a0tunduvad ta\u0308navad nii pikad, metsad on haudvaiksed ja rannaniidul siristavad pa\u0308ikesega vaid u\u0308ksikud ritsikad. Veel viimased soojad su\u0308gispa\u0308evad, viimased seened ja po\u0303ldmarjad rannikult ja siis ongi justkui ko\u0303ik. Me kolime tuppa, veedame ko\u0308o\u0308gis pikki pa\u0308evi, teeme kokakunstis imesid, hoidistame ja sa\u0308time talvevarusid. Me vahetame menu\u0308u\u0308d, naudime soojendavaid ko\u0303rvitsatoite, maitseme uue hooaja veine ja ta\u0308histame uut jahihooaega. Tasapisi hakkame ootame talve.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

            Fermenteeritud t\u0161illikste<\/strong><\/h4>\n

            Katrin P\u00e4rn-Resier, Metste aiandustalu<\/em><\/p>\n

            \n
            \n
            \n
            \n
            \n
            \n
            \n
            \n
            \n

            Fermenteerimine on suures osas tunnetuslik protsess. Ta\u0308pselt nii, nagu igal ko\u0308o\u0308gibossil on oma kurkide ja kapsa hapendamise retsept, tekivad omad nipid ka peeti, suviko\u0303rvitsat ja ts\u030cillit fermenteerides. Metste aiandustalus hapendatatkse ts\u030cillit meresoolalahuses koos porgandi, ku\u0308u\u0308slaugu ja sibulaga. Koguseid vo\u0303ib ka muuta<\/p>\n

            \n
            \n
            \n
              \n
            • 500 g ts\u030cillisid<\/li>\n
            • 300 g ko\u0308o\u0308givilju (nt porgandit, sibulat) \u203a sinepiseemneid, u\u0308rte, pipart<\/li>\n
            • 5% soolvesi: \u203a 1 l vett \u203a 50 g sool<\/li>\n<\/ul>\n
              \n
              \n
              \n

              Puhasta ts\u030cillid vartest ja tu\u0308kelda. Puhasta ja tu\u0308kelda ko\u0308o\u0308giviljad ning pane ko\u0303ik fermenteerimisanumasse. Selleks sobib ka suurem purk. Vala peale soolvesi ja ja\u0308ta pealt vabaks umbes 5 cm. Maitsesta soovi ja\u0308rgi. Lase hapneda va\u0308hemalt na\u0308dala. Vo\u0303ta purgist ts\u030cilli ja ko\u0308o\u0308giviljad ning pu\u0308reesta saumikseriga. Kui vaja, lisa soolvett. Pane pu\u0308ree purkidesse. Sa\u0308ilib ku\u0308lmikus va\u0308hemalt aasta.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div>

              <\/span><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>
              \n
              \n
              \n

              S\u00fcgisene juurviljapada<\/strong><\/h4>\n

              Rannarahva \u00fchislooming<\/em><\/p>\n

              Koori juurviljad ning lo\u0303ika 1 cm kuubikuteks. Laota ahju- plaadile laiali, sega kergelt o\u0303li ja soolaga la\u0308bi ning pane eelsoojendatud 170 kraadisesse ahju ku\u0308psema. Ku\u0308pseta, kuni kuubikud on kuldpruunid.<\/p>\n

              Koori ja haki sibul ning ku\u0308u\u0308slauk. Prae kastrulis la\u0308bi seened (kui kasutad marineeritud seeni, pole palju praadida vaja), lisa sibul, prae, kuni on kuldne, lisa ku\u0308u\u0308slauk ja prae veidi veel. Vala peale vein, nii et seene-sibulasegu on kaetud, ja vala veidi veel. Kuumuta, kuni alkohol on va\u0308lja keenud. Vala juurde puljongit (eelistatult enda tehtud kana\/veise\/ko\u0308o\u0308giviljapuljongit, selle puudumisel kasuta puljongikuubikut). Kuumuta kaste keemiseni ning to\u0303sta pliidilt a\u0308ra. Vo\u0303ta va\u0308iksem kastrul vo\u0303i pott ja kuumuta vo\u0303i ning selle sees jahu. Kuumuta, kuni lo\u0303hn on muutunud pa\u0308hkliseks, seeja\u0308rel to\u0303sta kastmepott uuesti tulele, vala vo\u0303i ja jahu segu kastmesse ning lase keema to\u0303usta, samal ajal pidevalt segades. Kui kaste on paksemaks muutunud, lisa mesi. Kontrolli maitset, vajadusel lisa soola vo\u0303i mett. Kaste peaks olema u\u0308le keskmise soolane, kuna on po\u0303hiline maitse allikas ko\u0308o\u0308giviljadele. Laota ku\u0308psenud ko\u0308o\u0308giviljad serveerimisvaagnale ja vala kastmega u\u0308le, nii et moodustub u\u0308htne pajaroog. Pudista peale hakitud va\u0308rskeid u\u0308rte ning musta pipart.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div>

              <\/span><\/div>
                \n
              • ahjuplaadita\u0308is va\u0308rskeid ko\u0308o\u0308givilju (kaalikat, juursellerit, ko\u0303rvitsat)<\/li>\n
              • o\u0303li ja soola \u203a 1 sibul \u203a 1 va\u0308iksem ku\u0308u\u0308slauk<\/li>\n
              • 500 g seeni (vo\u0303ivad olla marineeritud)<\/li>\n
              • Allikukivi pohlaveini (vo\u0303i muud haput veini)<\/li>\n
              • puljongit \u203a 50 g vo\u0303id \u203a 2 sl jahu \u203a 1 sl mett<\/li>\n
              • tilli, peterselli, rohelist sibulat \u203a soola ja musta pipar<\/li>\n<\/ul>\n
                \n
                \n
                \n
                \n
                \n
                \n
                \n
                \n
                \n
                \n
                \n
                \n
                \n
                \n
                \n
                \n
                \n
                \n
                \n
                \n
                <\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

                Talv<\/span><\/h2>\n<\/div>
                \n
                \n
                \n

                Talv on tummiste toitude aeg. Ahjupraadide ja aeglaselt valmi-nud hautiste aeg. Me ku\u0308psetame leiba ja kooke, meie ko\u0308o\u0308gid on ta\u0308idetud mo\u0303nusate toidulo\u0303hnadega. Pakasega vajame soojendavaid toite. Ko\u0303ik purki pandud hoidised ja kuivatatud maitseained, keldris ja sahvris olev tagavara on aluseks hoopis teistmoodi roogadele ja maitsetele kui suvel. O\u0303htust hommi- kuni puuahjus ku\u0308psenud veisehautis vo\u0303i odrakruubipuder on maailma parimad road. Klassikaline verivorst ja hapukapsas ei puudu ka meie talviselt toidulaualt. Meile meeldib koos so\u0303pradega su\u0308u\u0308a teha ja ka\u0308ia midagi uut o\u0303ppimas. Pikad talvised na\u0308dalalo\u0303pud ko\u0308o\u0308gis on ju suisa loodud koos millegi uue katsetamiseks! Me joome ohtralt teed ja mett, maitseme koduo\u0303lut ja vahetame hoidiseid.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

                Ulukid\u00a0<\/strong><\/span><\/h3>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>
                \n
                \n
                \n

                Airek Kolju, jahimehest hobikokk<\/em><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>

                \n
                \n
                \n

                Me elame loodusega koos ja so\u0308o\u0308me nii, nagu see looduses ka\u0308ib. Et saada su\u0308u\u0308a, peab to\u0308o\u0308d tegema. Ka selleks, et metsast midagi saada, tuleb teha to\u0308o\u0308d. Ja seda suurema hoolega ka\u0308ib hiljem ulukiliha va\u0308a\u0308rindamine. Uluki ku\u0308ttimine, esmane ka\u0308itlemine, liha laagerdamine ja tu\u0308keldamine. Jahimees teab juba ette, mis milleks sobib. Olulised on nu\u0308ansid: kas laagerdada koos nahaga vo\u0303i ilma, laagerdumise temperatuurid ja ajad. Va\u0308hemrasvane liha laagerdub pikemat aega. Rasvane loom, na\u0308iteks metskits, laagerdub lu\u0308hemat aega.<\/p>\n

                Lo\u0303puks toidud ise. On kaks la\u0308henemisviisi: kas keskenduda liha maitsele vo\u0303i pakkuda maitseainete ma\u0308ngu.<\/p>\n

                  \n
                • Kui tahta sa\u0308ilitada ulukile omast ehedat maitset, siis ko\u0303ige rohkem vo\u0303ib liha marinaadis hoida kaks tundi. Nii sa\u0308ilib liha enda maitse ko\u0303ige rohkem. Ei tasu matta seda ho\u0303rku laagerdunud metsikut liha tugevate marinaadide alla.<\/li>\n
                • Teine ta\u0308htis teema on temperatuur. Ma\u0308letsejate nagu po\u0303der, hirv ja kits valmisroa sisetemperatuur ja\u0308a\u0308b 56\u201358 kraadi vahele. Rasvasemad nagu siga ja karu on valmis, kui nende sisetemperatuur on 64\u201366 kraadi. O\u0303htuso\u0308o\u0308kidel on kasutusel kaks grilli.<\/li>\n
                • So\u0308egrillil pruunistatakse liha pealmine kiht ja keraamilisel grillil toimub liha ja\u0308relvalmimine. Liha peab ja\u0308a\u0308ma medium vo\u0303i medium rare. Pikalt ku\u0308psetamine ehk well done muudab liha tuimaks ja maitsetuks.<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n
                  \n

                  Kui liha on vaja ku\u0308lmutada, siis eelista kiiret ja va\u0308ga mada- lal temperatuuril to\u0308o\u0308tlemist ehk lo\u0308o\u0308kku\u0308lmutust. Kui selliselt ku\u0308lmutatud liha 0 kraadi juures aeglaselt sulatada, ei ole maitsevahet prae puhul arugi saada. Ainult toore liha toitudel nagu boeuf a\u0300 la tartar ja carpaccio on maitsevahe tunda. Neist esimene peab olema sisefileest pikikiudu kahvliga kraabitu. Carpaccio puhul peab lo\u0303ikama vo\u0303imalikult o\u0303hukesed viilud. Seda noaga ei saagi, parem kasutada viilutamisaparaati.<\/p>\n

                  Ja lo\u0303puks kastmed. Metsalihale sobivad metsamaitsed. Meil on imepa\u0308rane pohlamoos, mis sobib po\u0303dra-, kitse- ja hirveliha juurde. Ja meil on murakamoos, mis klapib kokku karu- ja sealihaga. Mo\u0303lemale moosile vo\u0303ib lisada maitse- aineid ja u\u0308rte, kasutada nii marinaadiks kui prae ko\u0303rvale. Midagi paremat ei oska soovidagi.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div>

                  <\/span><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

                  Veiselihahautis<\/strong><\/h4>\n

                  Jaak Hiibus, peakokk Romantiliselt Rannateelt\u00a0<\/i><\/p>\n

                  \n
                  \n
                  \n
                  \n
                  \n
                    \n
                  • 2 kg la\u0308bikasvanud rannaveiseliha<\/li>\n
                  • 1 sibul \u203a 1\u20132 porgandit \u203a 1 ku\u0308u\u0308slaugupea \u203a 2 sl suhkrut \u203a 500 g punast veini<\/li>\n
                  • maitse ja\u0308rgi soola ja pipart<\/li>\n
                  • tu\u0308u\u0308miani, punet, loorberi<\/li>\n
                  • vett vo\u0303i puljongi<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n
                    \n
                    \n
                    \n
                    \n
                    \n
                    \n
                    \n
                    \n
                    \n
                    \n
                    \n
                    \n
                    \n
                    \n
                    \n
                    \n
                    \n
                    \n

                    Lo\u0303ika veiselihast suuremad tu\u0308kid ja pane ahjupotti vo\u0303i ko\u0303rgema a\u0308a\u0308rega ahjuvormi. Lisa va\u0308iksemateks tu\u0308kkideks lo\u0303igatud porgand, sibul ja ku\u0308u\u0308slaugupea. Lisa sool, suhkur ja vein. Nu\u0308u\u0308d pane vett (kui kasutad puljongit, ole soola lisamisega ettevaatlik) nii palju, et ko\u0303ik oleks kaetud. Ku\u0308pseta 120 kraadi juures 4\u20135 tundi. Lu\u0308lita ahi va\u0308lja ja lase lihal veel 5 tundi ahjus olla. Kui alustad o\u0303htul, saab praad valmis hommikuks. Serveeri keedu- vo\u0303i ahjukartulite ja ahjuko\u0308o\u0308giviljadega, lisandiks maitse ja\u0308rgi rohelist sibulat, tilli vo\u0303i muud rohelist.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div>

                    <\/span><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

                    Rukkivaht<\/strong><\/h4>\n

                    Riina Rand, Maria talu<\/i><\/p>\n

                    \n
                    \n
                    \n
                      \n
                    • 0,5 liitrit vett<\/li>\n
                    • peota\u0308is jo\u0303hvikamarju<\/li>\n
                    • maitse ja\u0308rgi suhkrut<\/li>\n
                    • 3 dl rukkijahu<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n
                      \n
                      \n
                      \n
                      \n
                      \n
                      \n
                      \n
                      \n
                      \n
                      \n
                      \n
                      \n
                      \n
                      \n
                      \n
                      \n
                      \n
                      \n
                      \n
                      \n
                      \n

                      Keeda marjadest, veest ja suhkrust pu\u0308ree. Lase vaikselt keeda. Lisa tasapisi segades rukkijahu. Keedus on alguses paksem, kuid pa\u0308rast la\u0308heb vedelamaks. Mo\u0303ned tu\u0308kid vo\u0303ivad sisse ja\u0308a\u0308da, need la\u0308hevad hiljem vahustades va\u0308lja. To\u0303sta pu\u0308ree tulelt ja\u00a0vahusta. Serveeri piima ja marjadega.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div>

                      <\/span><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>
                      <\/div><\/div><\/div><\/div><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-102171","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rannatee.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/102171","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rannatee.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/rannatee.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rannatee.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rannatee.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=102171"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/rannatee.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/102171\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102175,"href":"https:\/\/rannatee.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/102171\/revisions\/102175"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rannatee.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=102171"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}